Tammsaare-Tode4-ajk$0#
0,3913,217,nov,est,20160716,20160908,5,Anton Hansen Tammsaare: Tõde ja õigus 4
ama:
000:
H. Tammsaare TÕDE JA ÕIGUS IV Romaan  Tartu: Noor-Eesti, 1932 Keeleliselt muutmata 
E-raamat on ilmunud Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kirjandus” toel ja on kättesaadav Eesti Rahvusraamatukogu e-keskkonna DIGAR või Eesti kultuuriloolise veebi Kreutzwaldi sajand kaudu.
ISBN 978-9949-530-84-7 (epub)
Tehniliselt toimetanud Marika Kuldkepp Kaane kujundanud Mari Kaljuste Teostanud OÜ Digira
©Kultuuriministeerium  # ruutu 26 x 88 = 2288 char
0101,a,201607160734
0101,2,I Nüüd ma usun, et jumal elab alles
0111:11
0201,2,II Indrek jäi üksind11
0209,b,201607160911
0209:+11=20
0301,2,III Mamma! Maamma!” karjuti ukse taga nutuse häälega.
0308+20=28
0401,2,IV Nüüd on vanakurat ise lahti!”
0401,i,kiskus virilalt viltu ja kortsu,repivät wryly vinossa ja ryppyinen,
,w,mõhkugi.
0408+28=36
0501,2,V Sa istud rahulikult siin, aga mina otsisin sind kodus ja linnas
0509+36=45
0601,2,VI Järgnevad päevad polnud Karinit peaaegu näha ega kuulda 
0608,h,Ainult Ameerikas mõni. See on sellepärast, et seal leidub veel Darwini järelkäijaid, kes õpetas, et inimene on arenenud loomast. Tõepoolest on aga tõde vastupidine: inimene arenes jumalast, loom inimesest, taim loomast, muld taimest, kivi mullast, nagu telliskivigi saadakse savist. Ja ongi loomulik, et mitte arutu loom ei pea püüdma inimese poole, vaid aruga inimene looma poole, et oleks ühine jumala tapatall.”
0611,w,roppus.saasta
0612+45=57
0701,2,VII Kohviku ukse ees soojendava päikese paistel proua Horst
0713,b,201607210757
0713+57=70
0801,2,VIII Samal ajal, kui Karin heitles iseendaga ja oma asjadega,
0809,b,201607230270
0809+70=79
0901,2,IX Vesiroos oli varemalt kuulnud teiste pankrottidest 
0914,b,201607260279
0914+79=93
1001,2,X Paar päeva läks mööda, ilma et Karin oleks oma mehega
1006,w,pilbas.pelimerkkejä
1013+93=106
1013,b,201607281125: 
1101,2,XI Pika ja piinava ootamise järele saabus Karinile lõpuks ometi ihatud silmapilk 
,h,Seltskonnainimesele tuuakse raha peaaegu koju kätte. See tähendab, ta peab vaevaks võtma ja panka sisse astuma, sest see ongi paik, kuhu tuuakse see raha, millega ei osata midagi peale hakata ja mis peab ootama, et keegi tuleks, kes oskaks temaga midagi peale hakata. Ja pankadest ei lõpe raha kunagi otsa, sest keegi pole veel kuulnud, et ilmas oleks millalgi olnud puudus inimestest, kes ei oska iseoma rahaga mitte midagi peale hakata.
1119,b,201607310106
1119+106=125
1201,2,XII Melesk oli külmast kolikambrist nagu tina tuhka kadu
1212+125=137
1301,2,XIII Nagu Indrekul Tiinaga ja kojanaisel oma vanamehega,
1312+137=149
1401,2,XIV Üks mõte pentsikum kui teine vaevas Indreku peaa149
1411+149=160
1411,b,201608030328 - Muistiinpanot luetuista sähkökirjoista: http://www.askokorpela.fi/MyeBooks/MyeBooks.htm
1501,2,XV Karin tundis end olevat seisukorra peremehe. 
1503,h, sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu maa paljaks ning kõik näevad sinus kui mitte just inimsooheategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast, aga tapa tuhat, saad ausamba, tapa miljon ja kõik usuvad, et sinu peaks valima presidendiks, kuningaks või keisriks ning kuulutama surematuks.
,,kuulsad kuningad ja keisrid, kellest kubiseb ajalugu, kõik armastasid ühteviisi tappa ja rüüstata, olid nad jumalakartlikud või jumalakartmatud.
1512+160=172
1601,2,XVI Karini omal-käel-elamine, nagu ta ise seda nimetas,
1609+172=181
1701,2,XVII Karin elas nüüd mitu head päeva niiöelda varjusurma181
1710+181=191
1710,b,20160805_0000 
1801,XVIII Indreku koju tulles oli kabineti uks ikka veel lukus 
1806,w,kaklemine.scuffling
1812+191=203
1901,2,IXX „Naiste suurim õnnetus on see, et mehed ei mõista neid,”
1902,w,kippus.hoidetut
1909+203=214
2001,2,XX Palmipuudepüha laupäeval laskis kojamees prügikasti tühjaks teh214
2011+214=225
2011,b,201608071611
2101,2,XXI Karini omad asjad olid sedavõrt ta meeled köitnud,
2109+225=234
2201,2,XXII Nõnda algas Itamite lumipalees töö, toimetamine, rähklemine, jooksmine
2211+234=245
2301,2,XXIII Paralepp oli sattunud täbarasse seisukorda. 
2312+245=257
2401,2,XXIV Kunstnik Mägar oli lõpetanud oma töö suure kiirustamisega õigeks ajak257
2413+257=270
2413,b,201608120937
2501,2,XXV Viimase aja sündmused ja niinimetatud tõed, millega
2502,w,juurdles.asuivat
2511+270=281
2511,b,201608202114
2601,2,XXVI Aga Indrekul ei jätkunud tahtmist või jõudu Karinit alati nii kõvasti hoida,
2604,h,Just minu arvamine,” kinnitas Melesk. „Nii et maapealse paradiisi usk kestab ainult seni, kui inimene saab kõhu täis. 
2610,h,Väga hea,” naeratas Melesk, „aga kas sa nüüd ei ütleks, millise surma sa valiksid – enese, vaenlase või sõbra käest?
2612+281=293
2701,2,XXVII Aga Melesk ei saanud oma ütlust lõpeta293
2713+293=306
2713,b,201608221136
2801,2,XXVIII Aga kui ta jõudis Indreku tuppa, hakkas ta kohe peaaegu samuti rääkima ja mõtlem
2803,h,Sest sa pea meeles, mis oleks, kui elaks maakeral niiöelda üksainus inimene, kes oleks harmooniline, nii et ta ei valmistaks ei dreadnoughte, veealuseid paate ega mingisuguseid laskeriistu, ei suuri ega väikseid. Kas sa oskad kujutleda, millised kultuurilised võimalused siis avaneksid?”
2809,w,võõriti
2815+306=321
2901,2,IXXX Linnaservale jõudnud, Karin saatis oma kaaslase mingil ettekäändel minema,
2904,w,voorused.hyveitä
2910+321=331
3001,2,XXX Köögertalil oli õnnestunud mingisugune suurem ärioperatsio331
3014+331=345
3014,b,201608260952
3101,2,XXXI Karin lahkus Köögertali juubelilt ühes Itamitega.
3102,w,manitses.nuhteli
3110+345=355
3201,2,XXXII Kogu toiming all ukse juures oli Karini teada kestnud ainult mõned silmapilgud, 
3201,b201608290605
3212,w,putukas.hyönteinen
3213+355=368
3213,b,201608311200
3301,2,XXXIII Juba oma abielu kuldsemail aastail Karin oli mõelnud vanadusele, kartes teda.
3312,w,plehus
3312+368=380
3312,b,201609011342
3401,2,XXXIV Karinil oli lõpuks peaaegu hea meel, kui ta sai Ida juurest tulema, 
3406,h,„Aga kui on kultuur, mis on siis darvinism?” küsis Kitty hoopis ootamatult. „Kas see on see, et inimene sündis ahvist ja et...”
„Minu mees ütleb, et see on see vana darvinism,” seletas Karin. „Kui on uus, siis ahv sünnib inimesest.”
34130380=393
3413,b,201609031158
3501,2,XXXV Süda värises Karinil suure rõõmu pärast,
3507,w,talitanud,valmis
3512+393=405
3512,b,201609040333
3601,2,XXXVI Indrek oli jätnud sõnad ja mõtted ja hakkas talitama: 
3606,w,kaine.hillitty
3610,w,lirvaks.letukka
3611+405=416
3701,2,XXXVII „Tähendab, ka vanad teavad, kuis me elame,
3708+416=424
3801,2,XXXVIII Inimkultuur areneb kahes suunas,
3811+424=435
3901,2,XXXIX Publikum, enamasti naised, keda ruumikas kohtusaal tungil täis
3913+435=448
3913,b,201609080828, loppu *****
### enfiee
#eng A low-toned marriage drama
From the side of the author, no bow in front of the readers. No happy end. Again, a completely new story, where only the main actor Indrek Paas is the same as in the previous three parts of Tõde ja õigus. But not even his personality is clearly inherited from the earlier parts. He turns out to be a husband without strong theatrical passions. One could, however, say that he is a loyal husband and family father. In confrontations with his wife he is able to maintain surprisingly calm position and present unexpectedly general views.
The case of wife is quite different. First of all her appearance is only weakly founded referring to the earlier life of Indrek. More or less, she seems to be dropped from the heaven. Also the story does not begin from the origin of the marriage, but there are children from the beginning. After reading the book I have no memories of tender relationship between the husband and the wife. Karin, the wife, is capricious and passionate. She is suspicious and  jealous of the relationship between Indrek and Tiina, the maid of the family. At the same time she has off-marital relationshps with young and older men. Money and inherited property are a significant factor determining her attitude to her husband. Without her inherited house the husbsnd would be nothing.
Children seem to be normal children with normal feelings towards both their father and their mother, and even more close to the maid Tiina, who also is completely dedicated to her role. She has warm feelings toward the head od the family, but they never exceed the limits of decency. She speaks of some secret, but never reveals it, in spite of the housewife's stern requests. Whether this secret is connected with the master, as Karin suspects, remains unclear. Tiina's main concern is to remain in the family and not be kicked out.
And what is the outcome of this drama showing glances of colorful society life of 1920's? The low-toned cavalcade of events does not have dramatic turns neither up nor down. The general trend is slightly downd and reaches its culmination at the very end by complete reconciliation after five missed bullets shot by the husband, but then has unexpectedly an Anna Karenina end, the wife tossed to an instant death by a tram, unintended, however by the wife. It necessarily, unavoidedly leaves the reader in front of a big question: Why? - just a caprice of the author? A trick of marketing and riding on the wing of a famous master? 
Four stars as all the other three parts.
#fin Alavireinen avioliittodraama 
Kirjailijan taholta ei pienintäkään kumarrusta lukijan edessä. Ei onnellista loppua. Jälleen täysin uusi tarina, jossa vain päähenkilö Indrek Paas on sama kuin edellisessä kolmessa teoksen Totuus ja oikeus osassa. Mutta ei edes hänen persoonallisuutensa periydy selvästi aikaisemmista osista. Hän osoittautuu aviomieheksi ilman vahvoja teatraalisia intohimoja. Voidaan kuitenkin sanoa, että hän on uskollinen aviomies ja kunnollinen perheenisä. Yhteenotoissa vaimonsa kanssa hän pystyy säilyttämään yllättävän rauhallisen asenteen ja esittämään asioista yleisiä näkemyksiä.
Vaimon tapaus on erilainen. Ensinnäkin hänen mukaantulonsa on vain heikosti perusteltu viittauksin Indrekin aikaisempaan elämään. Enemmän tai vähemmän, hän tuntuu pudotetun taivaasta. Myöskään tarina ei ala avioliiton alusta, mutta lapsia on mukana alusta alkaen. Kirjan luettuani en muista ainoatakaan hellää kohtausta aviomiehen ja vaimon välillä. Karin, vaimo, on oikullinen ja intohimoinen. Hän on epäluuloinen ja mustasukkainen Indrekin ja Tiinan suhteen. Samalla hänellä on suhteita nuorten ja vanhempien miesten kassa. Raha ja peritty omaisuus ovat merkittävä tekijä hänen asenteessa miestään kohtaan. Ilman hänen mukanaan avioliittoon tuomaa taloa aviomies ei olisi mitään.
Lapset näyttävät olevan normaalit lapset, joilla on normaalit tuntet sekä isän että äidin suhteen, ja vielä lähemmät Tiinaan, joka on myös täysin omistautuu rooliinsa. Hänellä on lämpimiä tunteita perheenpäätä kohtaan, mutta ne eivät koskaan ylitä kunniallisuuden rajoja. Hän puhuu jostakin salaisuudesta, mutta ei koskaan paljastaa sitä, huolimatta emännän tiukoista vaatimuksista ja pyynöistä. Liittyykö tämä salaisuus jotenkin perheenpäähän, kuten Karin epäilee, jää epäselväksi. Tiina tärkein huolenaihe on pysyä perheesä ja välttää potkut.
Ja mikä on tämän ankaran draaman tulos? Draaman, jonka väriläiskiä ovat välähdykset värikkääseen 1920-luvun seurapiirielämään? Matala-sävyinen tapahtumien kavalkadi ei ole dramaattinen suuntaan eikä toiseen. Yleinen suuntaus on hieman alaviistoon ja saavuttaa huippunsa aivan lopussa. Syntyy täydellinen sovinto, mutta vasta viiden aviomiehen pääasiassa ohi ampuman luodin jälkeen. Mutta sovinnosta saadaan nauttia vain hetki, sillä vaimolle kirjailija on varannut yllättäen Anna Karenina kohtalon. Vaimo kuolee silmänräpäyksessä raitiovaunun töytäisemänä, kuitenkin vahingossa, topisin kuin Anna. Tällainen loppu jättää lukijan eteen suuren kysymyksen: Miksi? - Onko sa vain tekijän oikku? Vai harkittu markkinointitemppu, jolla tekijä yrittää ratsastaa kuuluisan mestarin siivellä?
Neljä tähteä kuten kaikki muut kolme osaa.
#est Madala toonides abielu draama 
Küljelt autor ei vööri ees lugejaid. No õnnelik lõpp. Jällegi täiesti uus lugu, kus ainult peamine näitleja on sama Indrek Paas kui eelmisel kolmest osast Tode ja Õiguse. Aga isegi mitte tema isiksus on päritud selge ajaloo osald. Nad osutub abikaasa ilma tugeva teatri kirgi. Võiks siiski öelda, et ta on lojaalne abikaasa ja pere isa. Võistluseisse abikaasaga on ta suutnud säilitada üllatavalt rahulik positsioon ja praegu ootamatult üldised seisukohad.
Naine on täiesti erinev. Esiteks tema välimus on ainult nõrgalt seotud Indreku varasem eluga. Rohkem või vähem, ta näitab olevat langenud taevast. Ei alga algusest ka abielu, kuid on lapsi algusest peale. Pärast raamatu lugemist mul ei ole midagi mälestusi mehe ja naise örna suhetest. Karin, naine on kapriisne ja kirglik. Ta on kahtlane ja armukade suhet Indreku ja Tiina, perekonna neiu peale. Samal ajal on tal perekonnaseisu vastu suheteid noorem ja vanem meestega. Raha ja päritud vara on oluline tegur tema suhtumises abikaasaga. Ilma tema päritud maja abikaasa poleks midagi.
Lastel tundu olevat normaalne laste normaalne tundeid nii oma isa ja emaga ning veelgi lähedamalt neiu Tiinaga, kes on täiesti pühendatud tema oma teenija rollile. Tal on soojad tunded pere peaga, kuid ei tohi ületada piire sündsuse. Ta räägib mõnest salajasest, kuid mitte kunagi paljastab seda, vaatamata koduperenaise ahtrisse taotlusi. Kas see saladus oleks seotud peremehega, nagu Karin kahtlustab, jääb selgusetuks. Tiina peamine mure on jääda peresse ja ei visatatuks välja.
Ja milline on tulemus see draamas, mis näitab pilgud värviline 1920 aastade ühiskonna elus? Madala toonides kavalkaadis ei ole dramaatilisi pöördeid ei üles ega alla. Üldine tendents on veidi allapoole ja kulmineerub lõpus, millel on täielik leppimine pärast viie vastamata täppe tulistuse pärast. Aga siis ootamatult Anna Karenina moodi lõpuks naise viskab surmani trammi, aga naise poolt tahtmatult. See tingimata jätab lugeja suur küsimuse ette: miks? - Just autori kapriis? Trikk turunduse ja ratsutamine kuulusa kapteni tiival?
Neli tähti kui kõik teised kolmest osast.
@@@